Hirmude ületamisest

Tööl on vahel küsitud, et kuidas oma hirme ületada. Mitte neid tavalisi foobiaid, vaid hirme, mis takistavad meil edu saavutada. Freud nimetas surmahirmu kõrval ka üht teist hirmu, eluhirmu, mis paneb meid saboteerima meie edusamme, et välistada sellega kaasneva teadmatuse ja elumuutustega kohanemise vaeva. Stephen R. Covey, raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autor on kirjeldanud, et proaktiivselt elule vastu astudes ei tasu oma käitumise tulemuses süüdistada olukorda, keskkonda või tingimusi. Inimese käitumine on tema teadliku valiku tulemus, mis tugineb tema väärtustele, mitte emotsioonidest tulenev olukord. Austria-Ameerika majadusteadlane ja prakseoloog Ludwig von Mises on omakorda lisanud samale mõttele, et inimene peab arvesse võtma ka oma tundeid samavõrd nagu teisi asjaolusid, mis pole tema kontrolli all, nagu ilm, teised inimesed jne. Seetõttu kannab ta alati vastutust oma otsuste eest isegi siis, kui hirm või mõni muu emotsioon teda halvab. Mis siis teha?

On teooriaid, et hirm on justkui kuller, kes tuleb teatama, et nüüd on midagi olulist toimumas. Seni, kuni me teda sisse ei lase, jääb ta uksele koputama. Kui lasta hirm sisse, teda ära kuulata ja mõista, siis ühel hetkel ta lahkub. Mõnikord transformeerub ta ootusärevuseks. Vahel jonnakuseks, mis paneb meid homme uuesti proovima. Vahel muutub ta erakordseks jõuks, mis võimaldab meil oma väärtuste järgi elada. Olen mõistnud, et tugevad väärtused panevad mõnikord inimesi tegema asju, mida nad väga kardavad, kuid mille puhul mõistavad, et ei saa teisiti, kui peab tegema. Näiteks on üks maailma edukaimatest ettevõtjatest Richard Branson tunnistanud, et ta oli noorukina väga häbelik poiss, kuid ettevõtte edendamiseks on pidanud palju kordi lavale astuma ja esinema. Need inimesed tunneksid end halvasti, kui nad seda ei teeks, sest eesmärk on suurem kui hirm. Ehk nad tahavad tulemust rohkem, kui nad seda kardavad. Ja kui nad tahavad, siis milleks karta.

Tegelikkuses on hirmul väga kasulik ülesanne. Hirmu tundes vallandub kehas adrenaliin, mis muuhulgas laiendab veresooni ja stimuleerib sündametegevust, teeb aju efektiivsemaks ja kiiremaks ning parandab lihastoonust. Selle eesmärk on parandada meie valmisolekut suurele pingutusele vastu seista ning raskus ületada. Hirmu eesmärk on teha meid võimsaks – meid ja meie keha aidata. Selle nurga alt ei tundu asi enam sugugi nii hirmus. Las olla pealegi need liblikad kõhus.

Lõpetuseks üks hea video. Astronaut Chris Hadfield jagab oma kogemust ning räägib sellest, kuidas oma hirmusid ületades oma eluunistused saavutada.