Unusta kollektiivne mõistus; neurobioloogid avastasid enesekindluse tarkuse

Unusta kollektiivne tarkus; neurobioloogid avastasid enesekindluse tarkuse

Kollektiivne teadvus halveneb eelarvamustega. Nüüd on uurijad avastanud lihtsa meetodi selle eksimuse ületamiseks – tuleb keskenduda enesekindlate arvamustele.

1906. aastal külastas inglise polümaat Francis Galton laata. Seal osales 800 inimest võistlusel, kus tuli ära arvata tapetud härja kaal. Pärast laata kogus ta kokku kõik arvamused ning arvutas välja keskmise, mis oli 1208 naela. Galtoni üllatuseks eksis kollektiiv vaid vähem kui 1 protsent võrreldes tõelise kaaluga, mis oli 1198 naela.

See on üks esimesi ülestähendusi fenomeni kohta, mida tuntakse kollektiivse tarkuse nime all. Idee seisneb selles, et indiviidide grupi kollektiivne arvamus võib olla täpsem, kui ühegi üksiku eksperdi arvamus..

See fenomen on tavaline mitmesugustel veebilehtedel, näiteks Reddit, mille kasutajad annavad hinnanguid teatud lugude tähtsuse kohta ning populaarsemad neist saavad rohkem nähtavaks.

Sellest hoolimata võib öelda igaüks, kes on tuttav Redditiga, et kollektiivne arvamus ei ole alati tark. Viimastel aastatel on teadlased kulutanud märkimisväärse hulga aega ja energiat, et selgitada välja asjaolusid, mis muudavad inimgrupid rumalaks. Üks oluline faktor paistab olevat see, kuidas grupi liikmed üksteist mõjutavad.

Tuleb välja, et kui grupp pakub välja suure hulga eraldiseisvaid hinnanguid, on tulemus täpsem. Kui aga grupi liikmete arvamust mingil viisil mõjutatakse, kas siis üksteise või välise asjaolu poolt, siis kalduvad nad eksiarvamusele. Sellisel juhul on kollektiiv tõenäoliselt rumal.

Täna on Gabriel Madirolas ja Gonzalo De Polavieja Madriidis Hispaanias asuvas Cajal Instituudist avaldanud, et nad on leidnud viisi, kuidas analüüsida kollektiivi vastuseid, välistades rahva eksiarvamused ning leida õigem tulemus.

Teooria nende töö taga on lihtne. Nende idee on, et mõned inimesed on palju tugevamini mõjutatud lisainfost kui teised inimesed, kes jäävad kindlaks oma arvamusele. Seega nende kergemini mõjutatavate väljaselgitamine ning eraldamine isemõtlejatest jaotab grupi kaheks. Isemõtlejate grupp annab sealjuures palju tõenäolisemalt õige hinnangu. Või teisiti üteldes tuleb eirata kollektiivset tarkust ning kuulata hoopis enesekindlaid.

Kuidas seega eristada enesekindlaid mõtlejaid? Madirolas ja De Polavieja alustasid sellest, et uurisid varasemaid katseid, milles grupid pidid näiteks hindama Sveitsi ja Itaalia vahelise piiri pikkust, sealjuures õige vastus on 734 kilomeetrit.

Pärast esimest ülesannet näidati osadele gruppidele enne järgmise ülesande juurde asumist teiste gruppide keskmisi hinnanguid. Need katsed näitasid selgelt, kuidas selline informatsioon mõjutas nende gruppide järgmise ülesande vastuseid.

Madirolas ja De Polavieja asusid looma matemaatilist mudelit sellest, kuidas indiviidid seda lisainformatsiooni kasutasid. Nad eeldavad, et iga inimene jõuab lõpliku hinnanguni kahe infokillu analüüsimise tulemusel: esiteks nende iseseisev hinnang, kui pikk võiks piirijoon olla ning teiseks varasemalt grupile näidatud keskmine hinnang.Iga indiviid otsustab oma lõplikkus hinnangus, kummale infokillule ta rohkem kaalu annab.

Inimesed, kes kalduvad eksiarvamustele, annavad rohkem kaalu saadud lisainfole, kui aga enesekindlad inimesed, kes toetuvad oma arvamusele, annavad selle vähe või üldse mitte kaalu.

Madirolas ja De Polavieja võtavad iga inimese käitumise aluseks ning sobitavad selle oma mudelisse, et selgitada välja, kui iseseisev nende otsustus on olnud.

See võimaldab jagada grupi iseseisvateks mõtlejateks ja mõjutatud mõtlejateks. Võttes aluseks iseseisvate mõtlejate kollektiivne arvamus, on võimalik leida palju õigem hinnang Sveitsi ja Itaalia piiri pikkuse osas.

“Meie tulemused näitavad, et kuigi lihtne tehe nagu keskmise, mediaani või geomeetrilise keskmise võtmine ei võimalda teha rühmadel häid hinnanguid, siis keerukamad toimingud, mis sotsiaalses dünaamikas võtavad arvesse individuaalsust, võivad näidata paremat kollektiivset tarkust,” märgivad nad.

See on huvitav idee, mis toob välja, kuidas eksiarvamused võivad hävitada kollektiivi tarkuse. Mida Madirolas ja De Polavieja peavad veel tegema, on testidaa seda eneseteadlike teadvust  tegelikus situatsioonis.

Kas oleks võimalik luua uue põlvkonna ühiskondlike uudiste portaal nagu Reddit, mis tugineks iseteadlike tarkusel? See oleks nii võimalik kui ka pisut hirmutav. Igal juhul oleks Dalton huvitatud.  .

Ref: arxiv.org/abs/1406.7578 : Wisdom of the Confident: Using Social Interactions to Eliminate the Bias in Wisdom of the Crowds