Või väsinud. Või segaduses. Või kõik eelnev koos.

Ei ole mõtet võtta päev korraga. Või isegi üks tund. Kõige lihtsam on võtta üks ülesanne korraga. Homne võib tunduda täiesti igavikuliselt kaugel, kui ei suuda isegi voodist üles tõusta. Seepärast keskendu ülesandele enesele. See tähendab, näiteks, et kui Sa pesed hambaid, siis tõepoolest puhasta neid põhjalikult. See teine tarkusehammas seal põhjas ei ole viimasel ajal saanud piisavalt tähelepanu, seega Sa peaks ilmselt olema harjamisel seal tagapool heldem.

Objektiivsus. On raske langetada otsuseid ja viia asju lõpuni, kui kõik on nii pagana isiklik. Kui tajume, et ülemus paneb meelega Sulle palju aeganõudvat lisatööd, siis võib see meid vihaseks ajada ja tulemuseks me töötame aeglasemalt. On palju lihtsam vaadelda neid kui lihtsalt ülesandeid, mis tuleb ära teha, ilma oma emotsioone kaasamata. Siis saab mitte üksnes vältida ärritumist, vaid ka muutuda oma töös hämmatavalt efektiivseks.

Viska minema oma meeletu to-do list! Selle asemel plaani ära teha 5 asja iga päev. Need ei pea olema metsikult suured asjad. Aga nende üles kirjutamine annab võimaluse tunda endas edenemist, kui neid järjest maha joonida. Minu tänane to-do list on selline:

1. Kontrollida üle patsientide eraldusregister
2. Käia lõunal täpselt kell 12.30
3. Helistada sõbrannale Tartusse, et küsida, kuidas tal läheb
4. Käia Telliskivi loomelinnakus kirbufestivalil
5. Kirjutada blogipostitus

Igal ülesandel on oma põhjus: # 1 on ilmne, sest tööd on ju vaja teha. # 2 aitab mul säilitada rutiini ja annab mulle põhjuse midagi oodata. # 3 annab mulle võimaluse rääkida inimestega ma armastan ja kasutada oma häälepaelu. # 4 on eriti oluline, sest see saab mind majast välja. # 5 on oluline, sest tuleb teha asju, mis teevad rõõmsaks. Nimelt võib depressioon põhjustada seda, et inimene kaotab huvi tegevuste vastu, mida ta varem nautis. Nii et kui Sa ikka naudid midagi, siis tee seda.

Pea meeles süüa. (Ignoreeri seda, kui sa oled üks neist inimestest, kes sööb oma tundeid). See ei ole tegelikult oluline, et mida süüa, kuid mida tervislikum, seda parem arusaadavatel põhjustel. Süüa tuleb midagi, mis tõesti aitab võidelda väsimuse ja letargiaga. Vitamiinid, näiteks! Väsimus ja ükskõiksus on kuradid, mis panevad Sind lihtsalt istuma teleka ees ja vaatama Elu keset linna järgmist osa selle aseme, et tegeleda oma ülilihtsa ja täiesti ületatava to-do listiga.

Küsi abi. Enamik inimesi ei tea seda isegi vajavat, kuni nad küsivad.

Peagi on Eesti kinodesse jõudmas film, mis mujal Euroopas juba kinolinadel on jooksmas ning kõik psühholoogia-huvilised inimesed saavad sellest kinoelamusest osa saada.

“Ohtlik meetod” on tõestisündinud lool põhinev lugu tuntud psühhoanalüütikust Carl Jung’ist (mängib Michael Fassbender), tema patsiendist ja armukesest Sabina Spielrein’ist (Keira Knightley) ning Jung’i õpetajast ja mentorist, psühhoanalüüsile alguse pannud Sigmund Freud’ist (“Sõrmuste Isandast” tundud Viggo Mortensen).

http://solariskino.ee/et/kinokavad/ohtlik-meetod/

Nägin seda filmi ise ka juba mõni aeg tagasi ning mulle meeldis. Keira meisterlik näitlejatöö esitab üsnagi realistlikult hullust ning selle algseid põhjuseid ja ületamist. See film on ka huvitav pilguheit ajalukku, milles psühhoanalüüs sündis ja arenes ning sisemised võitlused, mis selle arengu eest vastutavate inimeste hinges esinesid.

Jung on kirjutanud ühes oma raamatus, kus kirjeldab unenägude seletamist ja põhjendab, mis tema suhted Freud’iga jahenesid, et tema lahkarvamuste pärast Freud’iga ei julgenud ta tegelikult kirjeldada täpselt oma unenägu ning valetas selle interpretatsiooni kohta, et varjata oma kahtlusi Freud’i teoreetiliste lähtekohtade suhtes. See tema filosoofiline areng, kriisid ja kahtlused on filmis ka väga täpselt portreteeritud, mis annab üsna hea pildi, mida võis Jung sellel ajal tunda. Sealhulgas on kogu jutustus segatud mõnusa ajaloolise õhkkonna ning pakub silmailu kaunite ajastukohaste kostüümidega.

Soovitame filmi vaatama minna, kellel huvi on ja jalad all.