Psühhoteraapia planeerimine – GROW mudel

Psühhoteraapia ei ole sama, mis arsti juures käimine. See on eesmärgistatud koostöö kahe spetsialisti vahel, kellest üks on ekspert psühholoogias ning teine oma isiklikus elus. Et koostöö oleks sujuv ning eesmärgipärane, on tarvilik teraapiat tõhusalt planeerida. Efektiivse plaani loomiseks, mille struktuur toetaks arenguprotsessi ja aitaks inimesel saavutada oma eesmärgid, on üheks mitmesuguseid võimalusi. Üheks võimaluseks GROW-mudel.

Mis on GROW mudel?

Esmalt välja töötatud tennisetrenni, on GROW mudel efektiivne töövahend eesmärkide sõnastamiseks ja sihtide seadmiseks. GROW mudel koosneb järgmistest elementidest:

Goal – Eesmärk, mille poole inimene soovib püüelda. Eesmärk peab olema sõnastatud sedasi, et on võimalik selgelt teada, kui see on saavutatud.

Reality – Praegune tõsiasi on see, kus inimene on praegu. Mis on probleemid ja raskused ning kui kaugel ollakse eesmärgist?

Obstacles and Options – Millised on takistused, mis ei võimalda inimesel oma eesmärki kohe saavutada? Millised on vahendid ja võimalused, mida saab kasutada nende takistuste ületamiseks? Kui takistusi ei oleks, oleks eesmärk juba saavutatud.

Way forward – Võimalused tuleb selles etapis muuta tegevussammudeks, mis viivad eesmärgini. See ongi tee edasijõudmiseks.

Järgnevalt toome näite, kuidas GROW mudelit praktikas kasutatakse, et oleks võimalik saada parem ettekujutus. Selles näites soovib inimene vähendada oma hirmu esinemise ees nii, et ta saaks kuuaja pärast oma sünnipäeval sõpradega karaoket laulma minna. Mida südamelähedasem ja isiklikum on eesmärk, seda tähendusrikkam on eesmärk inimesele ning seda tõenäolisemalt ta pühendub sellele ning ka saavutab selle.

Seejärel püüab terapeut välja selgitada, mis on praegune seis ning kui sageli esinemishirmu ette tuleb (Reality). Järgmiseks katsub terapeut uurida, mis siis juhtub, kui tuleb ette esinemisolukord, selgitades seega välja takistused (Obstacles). Ta võib näiteks küsida:

* Mis olukordades oled julgenud sõna võtta? Milles seisneb erinevus nende kordade ja esinemise vahel?

* Millistes olukordades tundub esinemine kõige raskem? Millistes kõige kergem?

* Mis peaks Sinu jaoks muutuma, et Sul oleks julgust esineda?

Nendele küsimustele austalt vastamine võib aidata leida, milliseid vahendeid on käepärast, mida saab kasutada takistuste ületamiseks (Options). Kas on abivahendeid või võimalusi, mis annaks esinemiskindlust ning võimaldaks leida piisavat laadi toetuse. Kui inimene on leidnud strateegiad, mis kõige tõenäolisemalt võiksid aidata, saab ta valida sobivaima tee eesmärgi saavutamiseks ning asuda tegutsema (Way forward). Näiteks üks võimalus võiks olla keskenduda tuttavale sõbralikule näole esireas ning esineda temale.

GROW mudelit on võimalik sarnaselt kasutada mistahes probleemide lahendamiseks. Seda on kasutatud nii tehniliste probleemide, protsessijuhtimise, strateegiaküsimuste, inimestevaheliste suhete, treeneritöö, juhtimise ja paljude teiste teemade puhul. Seda saab kasutada ka grupis, kes töötavad sama eesmärgi nimel. Edukat planeerimist!

Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Posted in Hingele

Unusta kollektiivne mõistus; neurobioloogid avastasid enesekindluse tarkuse

Unusta kollektiivne tarkus; neurobioloogid avastasid enesekindluse tarkuse

Kollektiivne teadvus halveneb eelarvamustega. Nüüd on uurijad avastanud lihtsa meetodi selle eksimuse ületamiseks – tuleb keskenduda enesekindlate arvamustele.

1906. aastal külastas inglise polümaat Francis Galton laata. Seal osales 800 inimest võistlusel, kus tuli ära arvata tapetud härja kaal. Pärast laata kogus ta kokku kõik arvamused ning arvutas välja keskmise, mis oli 1208 naela. Galtoni üllatuseks eksis kollektiiv vaid vähem kui 1 protsent võrreldes tõelise kaaluga, mis oli 1198 naela.

See on üks esimesi ülestähendusi fenomeni kohta, mida tuntakse kollektiivse tarkuse nime all. Idee seisneb selles, et indiviidide grupi kollektiivne arvamus võib olla täpsem, kui ühegi üksiku eksperdi arvamus..

See fenomen on tavaline mitmesugustel veebilehtedel, näiteks Reddit, mille kasutajad annavad hinnanguid teatud lugude tähtsuse kohta ning populaarsemad neist saavad rohkem nähtavaks.

Sellest hoolimata võib öelda igaüks, kes on tuttav Redditiga, et kollektiivne arvamus ei ole alati tark. Viimastel aastatel on teadlased kulutanud märkimisväärse hulga aega ja energiat, et selgitada välja asjaolusid, mis muudavad inimgrupid rumalaks. Üks oluline faktor paistab olevat see, kuidas grupi liikmed üksteist mõjutavad.

Tuleb välja, et kui grupp pakub välja suure hulga eraldiseisvaid hinnanguid, on tulemus täpsem. Kui aga grupi liikmete arvamust mingil viisil mõjutatakse, kas siis üksteise või välise asjaolu poolt, siis kalduvad nad eksiarvamusele. Sellisel juhul on kollektiiv tõenäoliselt rumal.

Täna on Gabriel Madirolas ja Gonzalo De Polavieja Madriidis Hispaanias asuvas Cajal Instituudist avaldanud, et nad on leidnud viisi, kuidas analüüsida kollektiivi vastuseid, välistades rahva eksiarvamused ning leida õigem tulemus.

Teooria nende töö taga on lihtne. Nende idee on, et mõned inimesed on palju tugevamini mõjutatud lisainfost kui teised inimesed, kes jäävad kindlaks oma arvamusele. Seega nende kergemini mõjutatavate väljaselgitamine ning eraldamine isemõtlejatest jaotab grupi kaheks. Isemõtlejate grupp annab sealjuures palju tõenäolisemalt õige hinnangu. Või teisiti üteldes tuleb eirata kollektiivset tarkust ning kuulata hoopis enesekindlaid.

Kuidas seega eristada enesekindlaid mõtlejaid? Madirolas ja De Polavieja alustasid sellest, et uurisid varasemaid katseid, milles grupid pidid näiteks hindama Sveitsi ja Itaalia vahelise piiri pikkust, sealjuures õige vastus on 734 kilomeetrit.

Pärast esimest ülesannet näidati osadele gruppidele enne järgmise ülesande juurde asumist teiste gruppide keskmisi hinnanguid. Need katsed näitasid selgelt, kuidas selline informatsioon mõjutas nende gruppide järgmise ülesande vastuseid.

Madirolas ja De Polavieja asusid looma matemaatilist mudelit sellest, kuidas indiviidid seda lisainformatsiooni kasutasid. Nad eeldavad, et iga inimene jõuab lõpliku hinnanguni kahe infokillu analüüsimise tulemusel: esiteks nende iseseisev hinnang, kui pikk võiks piirijoon olla ning teiseks varasemalt grupile näidatud keskmine hinnang.Iga indiviid otsustab oma lõplikkus hinnangus, kummale infokillule ta rohkem kaalu annab.

Inimesed, kes kalduvad eksiarvamustele, annavad rohkem kaalu saadud lisainfole, kui aga enesekindlad inimesed, kes toetuvad oma arvamusele, annavad selle vähe või üldse mitte kaalu.

Madirolas ja De Polavieja võtavad iga inimese käitumise aluseks ning sobitavad selle oma mudelisse, et selgitada välja, kui iseseisev nende otsustus on olnud.

See võimaldab jagada grupi iseseisvateks mõtlejateks ja mõjutatud mõtlejateks. Võttes aluseks iseseisvate mõtlejate kollektiivne arvamus, on võimalik leida palju õigem hinnang Sveitsi ja Itaalia piiri pikkuse osas.

“Meie tulemused näitavad, et kuigi lihtne tehe nagu keskmise, mediaani või geomeetrilise keskmise võtmine ei võimalda teha rühmadel häid hinnanguid, siis keerukamad toimingud, mis sotsiaalses dünaamikas võtavad arvesse individuaalsust, võivad näidata paremat kollektiivset tarkust,” märgivad nad.

See on huvitav idee, mis toob välja, kuidas eksiarvamused võivad hävitada kollektiivi tarkuse. Mida Madirolas ja De Polavieja peavad veel tegema, on testidaa seda eneseteadlike teadvust  tegelikus situatsioonis.

Kas oleks võimalik luua uue põlvkonna ühiskondlike uudiste portaal nagu Reddit, mis tugineks iseteadlike tarkusel? See oleks nii võimalik kui ka pisut hirmutav. Igal juhul oleks Dalton huvitatud.  .

Ref: arxiv.org/abs/1406.7578 : Wisdom of the Confident: Using Social Interactions to Eliminate the Bias in Wisdom of the Crowds

 

Tagged with: , , , , , , , , , , , , ,
Posted in Uncategorized

Hirmude ületamisest

Tööl on vahel küsitud, et kuidas oma hirme ületada. Mitte neid tavalisi foobiaid, vaid hirme, mis takistavad meil edu saavutada. Freud nimetas surmahirmu kõrval ka üht teist hirmu, eluhirmu, mis paneb meid saboteerima meie edusamme, et välistada sellega kaasneva teadmatuse ja elumuutustega kohanemise vaeva. Stephen R. Covey, raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autor on kirjeldanud, et proaktiivselt elule vastu astudes ei tasu oma käitumise tulemuses süüdistada olukorda, keskkonda või tingimusi. Inimese käitumine on tema teadliku valiku tulemus, mis tugineb tema väärtustele, mitte emotsioonidest tulenev olukord. Austria-Ameerika majadusteadlane ja prakseoloog Ludwig von Mises on omakorda lisanud samale mõttele, et inimene peab arvesse võtma ka oma tundeid samavõrd nagu teisi asjaolusid, mis pole tema kontrolli all, nagu ilm, teised inimesed jne. Seetõttu kannab ta alati vastutust oma otsuste eest isegi siis, kui hirm või mõni muu emotsioon teda halvab. Mis siis teha?

On teooriaid, et hirm on justkui kuller, kes tuleb teatama, et nüüd on midagi olulist toimumas. Seni, kuni me teda sisse ei lase, jääb ta uksele koputama. Kui lasta hirm sisse, teda ära kuulata ja mõista, siis ühel hetkel ta lahkub. Mõnikord transformeerub ta ootusärevuseks. Vahel jonnakuseks, mis paneb meid homme uuesti proovima. Vahel muutub ta erakordseks jõuks, mis võimaldab meil oma väärtuste järgi elada. Olen mõistnud, et tugevad väärtused panevad mõnikord inimesi tegema asju, mida nad väga kardavad, kuid mille puhul mõistavad, et ei saa teisiti, kui peab tegema. Näiteks on üks maailma edukaimatest ettevõtjatest Richard Branson tunnistanud, et ta oli noorukina väga häbelik poiss, kuid ettevõtte edendamiseks on pidanud palju kordi lavale astuma ja esinema. Need inimesed tunneksid end halvasti, kui nad seda ei teeks, sest eesmärk on suurem kui hirm. Ehk nad tahavad tulemust rohkem, kui nad seda kardavad. Ja kui nad tahavad, siis milleks karta.

Tegelikkuses on hirmul väga kasulik ülesanne. Hirmu tundes vallandub kehas adrenaliin, mis muuhulgas laiendab veresooni ja stimuleerib sündametegevust, teeb aju efektiivsemaks ja kiiremaks ning parandab lihastoonust. Selle eesmärk on parandada meie valmisolekut suurele pingutusele vastu seista ning raskus ületada. Hirmu eesmärk on teha meid võimsaks – meid ja meie keha aidata. Selle nurga alt ei tundu asi enam sugugi nii hirmus. Las olla pealegi need liblikad kõhus.

Lõpetuseks üks hea video. Astronaut Chris Hadfield jagab oma kogemust ning räägib sellest, kuidas oma hirmusid ületades oma eluunistused saavutada.

 

Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Posted in Uncategorized

Kuidas aidata lapsel keskenduda?

Paljud vanemad on hädas, kui kätte jõudnud aeg lapsega kodutööde juurde asuda. Nihelemine ja nihverdamine, unistamine ja väsimus on sagedased raskused, mis lapsi nende ülesannete täitmisel takistavad ning emasid-isasid ärritavad.

Kui Sinu lapse tähelepanu liigub kergesti muudele tegevustele ja ta peab kõvasti vaeva nägema, et keskenduda, et oma kodustele ülesannetega ühele pooles saada, siis see ei ole masendav ainult lapsele, vaid sageli ka tema vanematele. Et aidata oma lapsel parandada keskendumist ning teha õppimisest meeldiv aeg, annab eripedagoog ja lastepsühholoog Ann Dolan vanematele mõned lihtsad näpunäited.

Ann Dolanil on kirjutaud sellel teemal ka huvitava raamatu, mida saab tellida Krisostomuse raamatupoest.

Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Posted in Meelele

Populaarseimad psühhoteraapiad – ja miks sa peaksid neid kindlasti proovima

AA050386

Sally Tamarkin

Teraapia: igaühel meist on mingi ettekujutus sellest — on see siis Robin William, kes tohterdab Matt Daemoni haavu, Betty Draper diivanil lamamas või üks paljudest New Yorkeri koomiksitest. Kuid need populaarsed kujutluspildid teraapiast ei ütle meile, missugune see tegelikult on või kas see võiks töötada (kuigi uuringud on leidnud, et see on efektiivne ja kasu, mis see esile kutsub, on püsiv). Ja kuigi numbrid näitavad meile, et psühhoteraapia on muutunud paljude inimeste elu tavapäraseks osaks — näiteks 2008. aastal sai 40 miljonit täiskasvanut USA-s vaimse tervise ravi — kui sa ise ei ole kunagi käinud, võib tegelik teraapiakogemus tunduda natuke müstiline, kui mitte hirmutav või lausa eemalepeletav.

Igaühele, kes on teraapiat kaalunud, kuid kes ei ole teadnud, kust alustada, või lihtsalt tahaks mõista, mis tunne on, kui oled juba seal toas, lugege allpool olevat juhist, mis annab vajaliku informatsiooni kõige levinumatest psühhoteraapia vormidest.

Mis toimub? Psühhoteraapia ja nende kasutamine

Psühhodünaamiline teraapia
Kui kujutled Tony Sopranot Dr. Melfile avanemas, oled õigel teel. Psühhodünaamiline teraapia on vestlusteraapia. Täpsemalt juhitakse patsient rääkima oma mõtetest ja tunnetest vabavestluses (vabaassotsiatsioon – see tähendab rääkida segamatult millest iganes, mis pähe tuleb), eesmärgiga tuua esile alateadlike käitumismustreid, et nendele saaks tähelepanu pöörata ja (kui see on patsiendi tervisele kasulik) neid muuta.

Kasulik: Depressioonile, ärevusele, mistahes paanikatele, ja inimestele, kes on niisama huvitatud oma psüühika uurimisest
Raviaeg: Võib olla kokku lepitud pikkusega või lahtine; sageli kestab kuni 2 aastat

Mida oodata: Sessioonid toimuvad üks või kaks korda nädalas ja on mittestruktureeritud. Patsienti julgustatakse sessiooni juhtima, rääkides vabalt sellest, mis tal parasjagu hingel on.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia
Põhinedes ideel, et me saame oma käitumist püsivalt muuta, kui me muudame oma negatiivseid mõttemustreid, on kognitiiv-käitumuslik teraapia (lühendina KKT) lühiajalise eesmärgiga. Terapeut ja patsient teevad koostööd, leides käitumismustri, mida patsient tahab muuta ning koostavad siis selle jaoks muutmiskava.

Kasulik: Depressioonile, ärevusele, söömishäiretele, meeleoluhäiretele ja foobiatele.

Raviaeg: Neli kuni seitse kuud, kohtumised iga ühe kuni kolme nädala tagant

Mida oodata: Sessioonid on väga struktureeritud ning suhtlemine terapeudiga on rohkem töine kui teistes teraapiavormides. Teisisõnu teevad patsient ja terapeut koostööd, et avastada ja muuta mõningaid probleemseid mõtte- ja käitumismustreid. Patsiendile antakse “kodune töö” jälgida ja üles tähendada tema mõtteid, tundeid ja käitumismustreid sessioonidevahelisel ajal.

Pereteraapia
Perekond on palju enamat, kui selle osade suma, ning võib kogeda nii erakordseid raskusi ja konflikte, tagades meile kogu poppkultuuri žanri. Õnneks peab pereteraapiat perekonda täiesti ainulaadse dünaamikaga süsteemiks (selle asemel, kui lihtsalt indiviidide kogumiks, kes juhtumisi on sugulased). See võib tuua esile kindlaid probleeme, näiteks sõltuvus perekonnas või keskenduda laiemat liikmetevahelisele suhtlemisele.

Kasulik: Peredele, kus esineb sõltuusi, vaimuhaigusi, söömishäireide, väärkohtlemist, rahamuresid ja muid probleeme

Raviaeg: Lühiajaline, kuid kestvus sõltub probleemi tõsidusest ja sellest, kaua lahendamiseks aega kulub. Enamikel juhtudel piirdub 20 sessiooniga.

Mida oodata: Tavaliselt tegeletakse perega koos, kuid pereliikmed võivad kohtuda terapeudiga (või üksikute liikmetega) omavahel.

Grupiteraapia
Mida rohkem, seda parem, eksole? Grupiteraapia on kasulik nendele, kes soovivad mõista oma raskusi ja konflikte suhetes tööl, elus jne. ning teha seda toetavas grupis inimestega, kellel on samad või sarnased mured.

Kasulik: Sobiv inimestele, kellel on raskusi erinevate teemadega alates depressioonid ja ärevusest kuni kaotusvalu või traumadeni ning kes soovivad need probleemid läbi töötada teiste inimeste seltsis. Grupiteraapia vorm pakub unikaalset võimalust õppida teistelt ning saada palju tagasisidet, ja see kipub olema rahaliselt soodsam, kui kohtuda terapeudiga üks-ühele (olles seega hea variant nendele, kellel on piiratud eelarve).

Raviaeg: 6 kuni 20 nädalat

Mida oodata: Terapeut koostab viie kuni kümneliikmelise grupi, kellel on sarnased probleemid või konfliktid. Grupp vestleb terapeudi juhtimisel 75 kuni 90 minuti.

Dialektiline käitumisteraapia
Algselt arendatud selleks, et ravida suitsiidimõtetega inimesi, on nüüdseks avastatud, et DKT toimib hästi ka piirialase isiksusehäire ja selle laadsete sümptomite (ehk ebastabiilne meeleolu, äärmuslik reaktiivsus, näiteks paanika, depressioon, suitsiidimõtted ja hülgamishirm. DKT loodi aitamaks nendel inimestel näha oma mõtteid ja käitumisi kui liiga ekstreemseid ning õppida toimetulemise ja suhtlemisoskusi, mis võimaldavad neil leida teisi vähe tagasihoidlikumaid viise, kuidas käituda ja reageerida.

Kasulik: Kõigile, kes kogevad sääraseid tundeid, nagu piirialasel isiksusehäirel (isegi, kui seda pole veel diagnoositud), sh emotsionaalne tundlikkus, järsud meeleolumuutused ning pidev (trauma või väärkasutamise tulemusel tekkinud) tühjusetunne, söömishäired, mõnuainete kasutamine või obsessiiv-kompulsiivne häire

Raviaeg: Kuigi DKT kestab tavaliselt vähem, kui aasta, sõltub ravikestus sellest, kui kaua kulub aega selleni, et patsient hakkab end paremini tundma

Mida oodata: Iganädalased teraapiasessioonid keskenduvad probleemilahendusele ning inimsuhete oskuste õppimisele või parandamisele. Patsient osaleb ka iganädalastel grupiteraapia sessioonidel, kus õpib muid oskusi. Samuti antakse talle “kodutöid”, et nad saaksid aja jooksul jälgida ja hinnata oma käitumise paranemist.

Interpersonaalne teraapia
Olgu ükskõik kui palju põhjust hinnata meie ümber olevaid inimes, võivad suhted teistega olla rasked. Tavapäraselt depressiooni raviks mõeldud interpersonaalne teraapia keskendub patsiendi suhetele teiste inimestega ning kuidas depressioon mõjutab patsiendi võimet tunda sidet oma partneri, sõprade, pere ja teiste inimestega.

Kasulik: Depresiivsetele inimestele

Raviaeg: Kuni 20 nädalat

Mida oodata: Pärast esmase hindamise faasi, kus terapeut ja patsient selgitavad välja, millised on patsiendi “probleemsed kohad”, on ravi ülesandele orienteeritud ja keskendub patsiendi inimestevaheliste suhtlemisoskuste arendamisele.

Originaalne artikkel: http://greatist.com/happiness-therapy-explained

Tagged with: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Posted in Hingele

Kuidas saada asju tehtud, kui oled depressioonis?

Või väsinud. Või segaduses. Või kõik eelnev koos.

Ei ole mõtet võtta päev korraga. Või isegi üks tund. Kõige lihtsam on võtta üks ülesanne korraga. Homne võib tunduda täiesti igavikuliselt kaugel, kui ei suuda isegi voodist üles tõusta. Seepärast keskendu ülesandele enesele. See tähendab, näiteks, et kui Sa pesed hambaid, siis tõepoolest puhasta neid põhjalikult. See teine tarkusehammas seal põhjas ei ole viimasel ajal saanud piisavalt tähelepanu, seega Sa peaks ilmselt olema harjamisel seal tagapool heldem.

Objektiivsus. On raske langetada otsuseid ja viia asju lõpuni, kui kõik on nii pagana isiklik. Kui tajume, et ülemus paneb meelega Sulle palju aeganõudvat lisatööd, siis võib see meid vihaseks ajada ja tulemuseks me töötame aeglasemalt. On palju lihtsam vaadelda neid kui lihtsalt ülesandeid, mis tuleb ära teha, ilma oma emotsioone kaasamata. Siis saab mitte üksnes vältida ärritumist, vaid ka muutuda oma töös hämmatavalt efektiivseks.

Viska minema oma meeletu to-do list! Selle asemel plaani ära teha 5 asja iga päev. Need ei pea olema metsikult suured asjad. Aga nende üles kirjutamine annab võimaluse tunda endas edenemist, kui neid järjest maha joonida. Minu tänane to-do list on selline:

1. Kontrollida üle patsientide eraldusregister
2. Käia lõunal täpselt kell 12.30
3. Helistada sõbrannale Tartusse, et küsida, kuidas tal läheb
4. Käia Telliskivi loomelinnakus kirbufestivalil
5. Kirjutada blogipostitus

Igal ülesandel on oma põhjus: # 1 on ilmne, sest tööd on ju vaja teha. # 2 aitab mul säilitada rutiini ja annab mulle põhjuse midagi oodata. # 3 annab mulle võimaluse rääkida inimestega ma armastan ja kasutada oma häälepaelu. # 4 on eriti oluline, sest see saab mind majast välja. # 5 on oluline, sest tuleb teha asju, mis teevad rõõmsaks. Nimelt võib depressioon põhjustada seda, et inimene kaotab huvi tegevuste vastu, mida ta varem nautis. Nii et kui Sa ikka naudid midagi, siis tee seda.

Pea meeles süüa. (Ignoreeri seda, kui sa oled üks neist inimestest, kes sööb oma tundeid). See ei ole tegelikult oluline, et mida süüa, kuid mida tervislikum, seda parem arusaadavatel põhjustel. Süüa tuleb midagi, mis tõesti aitab võidelda väsimuse ja letargiaga. Vitamiinid, näiteks! Väsimus ja ükskõiksus on kuradid, mis panevad Sind lihtsalt istuma teleka ees ja vaatama Elu keset linna järgmist osa selle aseme, et tegeleda oma ülilihtsa ja täiesti ületatava to-do listiga.

Küsi abi. Enamik inimesi ei tea seda isegi vajavat, kuni nad küsivad.

Posted in Meelele
Kontakt
(+372) 55 - 70 - 827
E-R 10-19 Registreerimine tel 55 70 827
Kui soovid rohkem infot tulevaste koolituste ja grupiteraapiate kohta, siis liitu uudiskirjaga!

← Back

Täname! Teie sõnum on saadetud.